Sõnastik

Abstraktne skulptuur

Siin loos geomeetriline abstraktne skulptuur, mis tekkis sipelgapesasse kui sinna kukkus tükike šokolaadi snäkikotist. Selle mitmekihiline vorm ja põnevad tekstuurid panid kõik sipelgamaailma kunstieksperdid unustama aega ja ruumi. Skulptuur lõhnas hurmavalt šokolaadi ja pähklite järele ning pakkus kõigile, kes seda kogesid, tõelist naudingut.

Aleksander Goloborodko

Aleksander Goloborodko on Ukrainast pärit Nõukogude Liidu/Venemaa filmi- ja teatrinäitleja. Ta on tuntud kui Gabrieli osatäitja filmist “Viimne reliikvia” (1969), mis võeti osaliselt üles Taevaskojas ning millest kujunes tõeline kinoklassika.

Ametnik

Üks põletavamaid kohalikke diskussioone, kuhu on segatud ka ametnikud, on Saesaare inimtekkelise paisjärve säilitamise või loodusliku jõekärestiku taastamise küsimus. Ollakse nii poolt kui vastu.

Annetus puhtas kullas

Tundub, et väidetavalt kunagi Ahja jõkke uppunud kuld rootslaste laevalt leiti üles.

Armuvalu

Taevaskojas oleva Salakuulaja kivi kohta on mitu legendi, millest üks räägib, et armuvalus naine läinud nõia juurde, et see teda aitaks. Nõid lubanudki aidata ja asunud nõiduma. Nõiduse õnnestumiseks oli vaja nina vette panna, kuid kuna vesi on Ahja jões külm, siis pidi nõid oma nina esmalt kiviks muutma. Aga just siis, kui ta hakkas lausuma “nina kiviks!”, tuli vähk ja näpistas nõiamoori ninast. Valust läksid nõial sõnad sassi ja ta lausus hoopiski “mina kiviks!”. Seal ta nüüd kivina ongi, igavesti külmas jõevees.

Atraktiivne võõras

Elegantne võõras tumedate juustega, u 45 aastane, meeldiv ja viisakas, kannab valget T-särki ja heledaid teksaseid, kergelt üles keeratud otstega.

Breiktantsu etendus

Breiktants sai alguse 1970. aastate New Yorgi tänavatelt. Seda iseloomustavad ekspressiivsed liigutused, akrobaatika kasutamine, aktiivne jalgade töö ja improviseerimine. Siin kujutletud Gabrieli esitatud breiktantsu etendus näituse avamisel koosnes peamiselt improviseeritud liigutustest, mida breigis tuntakse nime all „drops“ ehk „kukkumised“ – ootamatud kiired liigutused, kus tantsija kukutab end põrandale; sellele järgneb tihti „freeze“ ehk liikumise “külmutamine” või siis lihtsalt koreograafia jätkumine

Ei

ma ei tee seda täna

Elulutikas

“Inimesel on hing, tõpral on toss“ (Lõuna-Eesti). Hinge on Eesti rahvapärimuses kutsutud ka elulutikaks, ihulinnuks, eluritsikaks, hingeloomaks jne. Hinge kujutelm on tihedalt seotud hingederännakuga ühest kehast ja ka ühest olendist teise. Nii elavate kui ka surnute hinged esinevad lindude, loomade ja putukatena. Näiteks on sõna “mardikas“ tuletatud permi-aegsest surnu nimetusest “mardus“, mis laseb järeldada, et surnute hinged siirduvad putukatesse.

Emotsionaalne kõne

Selle kujutletava kõne lõppedes, mille Gabriel näituse avamisel pidas, oli ta ise lõpuks pisarate äärel.

Giid

Meie giidi nimi oli Laura. Tema huvialadeks olid loodus ja ajalugu. Giidina töötas ta ainult suviti, muul ajal õppis ta sotsiaalteaduseid Tartu Ülikoolis.

Himmaste

Himmaste on väike küla Valgamaal, Läti piiri lähedal. See on idülliline peatuspaik neile, kes otsivad rahu ja vaikust. Küla on tuntud oma kauni maastiku ja järve poolest.

Hirmus Banaan

Videvikus ärkab mets ellu. Olendid, kes päeval peidavad end turistide eest, hingavad kergendatult ning roomavad oma peidupaikadest välja. Nende hulgas on ka Hirmus Banaan, kes on sulandunud usside hulka ning veedab nüüd aega metsarajal. Tegelikult polnud Hirmus Banaan üldsegi hirmus, see oli lihtsalt ajaga tumedaks tõmbunud, nagu tema kaaslastega teatud tingimustes ikka juhtub.

Hobused

Filmis “Viimne reliikvia” (1969) on mitmeid hoogsaid stseene, kus osalevad hobused, näiteks Otteni veski juures toimunud tagaajamine, mille käigus kukub üks hobune ka sillalt vette. Sellest, mis hobusest sai, on kaks versiooni – ühe järgi oli temaga pärast kõik korras, teise versiooni järgi ta kahjuks siiski suri. Ainult võttemeeskond teab, mis tegelikult juhtus.

Igal pool

võiks täna olla vaba päev

Infotahvel

Kunstnike Sigrid Viir (EST) ja Līga Spunde (LV) loodud projekti “Lummutaja Lonny” juurde (mille osaliseks te juba seda mängu mängides olete saanud) kuuluvad ka infotahvlid Taevaskoja metsaradadel, minge kindlasti vaatama!

Investeerimisportfell

Eestlasi tundub olevat haaranud investeerimispalavik ja edumeelsem osa kodanikest on asunud oma rahatarkust kasvatama. Meediast loeme, et investeerimisportfell võib olla kirju nagu lapitekk, see võib olla ka konservatiivne või agressiivn. Küllap paneks selline kullapalavik ka Vanapagana silmad särama!

Jäätisetuutu

Siin loos on silmas peetud natuke juba sulanud šokolaadijäätist vahvlist torbikus.

Kadedus

“Kadedal ei kasva kapsad“ (Eesti vanasõna). Evolutsioonipsühholoogid on välja selgitanud, et kadedus toimib kõige paremini seal, kus saab võrrelda võrreldavat. Kadedus on kahepalgeline ning see võib olla nii pärssiv kui ka loov.

Kalamehed

Keegi, kes püüab kalu või mõnda muud vee-elukat. Ahja jões elab 32 liiki kalu, kõige rohkem on särgesid, ahvenaid, haugi ja latikat.

Kamm

Piidega ese juuste korrastamiseks. Etnograafide sõnul pole Eesti vanemates enesekorrastusviisides olnud kammil tõenäoliselt eriti suurt tähtsust. Võimalik, et just seetõttu on sellest saanud üleloomulike olendite töövahend ja aksessuaar. Taevaskoja ühes koopas elab aga väidetavalt neitsi, kes igavesest ajast igavesti oma kuldseid kiharaid kammib.

Kapten

Kapten on meeskonna juht. Tihti võib kapteni leida juhtimas laeva, lennukit või spordimeeskonda. Või isegi jõelaeva!

Kaugtöö

Töö, mida tehakse mujal kui selle tavapärases keskkonnas. Jõelaev Lonny pakub kaugtöö tegemise võimalust looduses ning on osa Põlva, Valga ja Võru maakonda ühendavast kaugtöökeskuste võrgustikust Kupland. Antud loos on kaugtööd aga käsitletud kui nõidumist.

Kiiev

Ukraina suurim linn ning pealinn, mis on läbi ajaloo olnud oluline kultuuriline, majanduslik ja poliitiline keskus. Enne Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 24.02.2022 elas Kiievis 2,952,301 elanikku.

Koobas

Lõuna-Eesti koopaid kutsutakse tihti ka põrguteks ning need on kohad, kus Vanapaganad elavad ja toimetavad oma igapäevaseid asju. Taevaskoja koobastes elavad teadaolevalt peale Vanapaganate ka Neitsid ja Emahunt. Siin on ka koopaid, kust saab salakäike pidi otse Riiga ja Kiievisse. Sõdade ajal on Taevaskoja koopad olnud kohalikele ka varjupaigaks. Vanas eesti keeles oli koobas “oos”.

Kooliekskursioon

Kooliekskursioonid on üks enamlevinud viise, kuidas esimest korda Taevaskotta satutakse.

Kuklane

ehk suur sipelgas. Tänaseks on teada 15 000 liiki sipelgaid ja nad on siin askeldanud vähemalt 120 miljonit aastat. Iga inimese kohta on väidetavalt miljon sipelgat ehk ühes tavalises pesas elab kuklasi sama palju kui on kokku eestlaseid. Erinevalt pigem eraklikest eestlastest ei jää sipelgas üksi toimetades ellu. Sipelgatel on ühiskondlik kõht ja toidu jagamine on igapäevane. Töösipelgad on omavahel rohkem sugulased kui nad on seda oma emaga; ema poolt vaadatuna on tema pojad talle geneetiliselt kaugemad kui on ema oma poegadele nende poolt vaadates. Siin lähedal on Akste looduskaitseala, mis loodud just metsakuklaste kaitseks ning kui jalutada mööda Saesaare paisjärve vasakkallast Kiidjärve poole, saab näha mitut suurt kuklase pesa.

Külanaine

Külas elav naine. Naise võimalused ühiskondlikus, sealhulgas ka külaelus kaasa rääkida, on ajalooliselt ja piirkonniti olnud väga erinevad. Eestis on kõige rohkem naisi (80%) Ridakülas Viljandimaal.

Kunstnik Vanda

Vanda Juhansoo (1889–1966) on pärit Taevaskoja lähistelt Valgemetsast. Ta oli üks esimesi kohalikke kõrgharitud naiskunstnikke, kelle laiahaardeline looming sisaldab nii portselanimaali, mööblikujundust kui ka tekstiilikunsti. Samuti oli tegemist olulise kunstipedagoogi, käsitöömeistri, kodukujundaja, aiapidaja ja naiskäsitöö aktiivse edendajaga. Vanda loomingu tippaeg langes I Eesti Vabariigi ajale, mil ta osales aktiivselt näitustel nii kodus kui ka välismaal. Nõukogude võim röövis küll kunstnikustaatuse, kuid ta jätkas oma loominguga tegelemist, teenides samal ajal leiba kunstiõpetajana Tartus. Kuuldused isikupärasest naisest, keda rahvasuus ka Valgemetsa nõiaks kutsuti ja tema loodud omanäolisest kodust, tõid Valgemetsa suurte gruppidega uudishimulikke külalisi tervest Nõukogude Liidust. Vanda on ministeeriumi eriloaga maetud oma koduaeda. Karilatsi talurahvamuuseumis on sisustatud ka Vanda mälestustuba.

Kunstnikud

Selle projekti autorid on kunstnikud Sigrid Viir (EST) ja Līga Spunde (LV) ning see on osa initsiatiivist “Kuko3 – kunstnikud kogudes, kogukondades ja kollektiivides”, mis kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi.

Kuraator

Projektil “Lummutaja Lonny”, mis on osa suuremast initsiatiivist “Kuko3 – kunstnikud kogudes, kogukondades ja kollektiivides” on kaks kuraatorit, Maarin Ektermann ja Mary-Ann Talvistu. Mõlemad olid ka avamisel kohal.

Kuu

Kuu seostub tihti müstiliste ja üleloomulike jõududega. Kuu võib mõjutada inimeste käitumist ja meeleseisundit ning loodusnähtuseid. Seda kujutatakse tihti koos Päikesega, kuna mõlemad mängivad kosmilises tasakaalus olulist rolli. Kuu faasid mõjutavad põllumajandust, tervist ning isegi seda, kas õnne on või ei ole.

Kuulujutt

Peidab endas ümbruse kontrollimise ja sellest aru saamise soovi. Veidral kombel on kuulujutt selleks tihtilugu valinud eelarvamuse ja ühise patuoina leidmise tee. Eesti vanasõnad ütlevad kuulujutu kohta näiteks nii: “Vahest tehakse härg sinna, kus mitte sõrgagi pole” või “Ära põleta külma leemega suud” või “Küta ahju, ärgu tuli korstnast välja käigu”. Huvitav, millist kuulujuttu võiks levitada kuuse-kooreürask, kes ka siinsetes metsades usinalt tegutseb?

Laisklema

ilma süütundeta

Läks baari

Selles loos oli näituse avamisel avatud ka ajutine baar, kus lookles pikk ja lobisev saba nendest, kes kokteile osta soovisid.

Läks end laadima

Öeldakse, et Taevaskoja loodus on laetud erilise energiaga. Üks võimsamaid energia-punkte on suure liivakivipaljandi lähedal, mille tunneb ära selle järgi, et puud kasvavad seal ringis. Seistes selle ringi keskel, võib tunda energiavoogusid.

Läks otsima sooja tekki

Kuigi päeval oli ilm soe ja päikseline, läks õhtul kui avamisüritus aset leidis, jahedaks, nii et üha rohkem külalisi kõndis ringi, mähituna soojadesse tekkidesse, mille nurka oli tikitud projekti logo.

Leida aftekas

Otsustati, et aftekas ehk peo mitte-ametlik jätk toimub parklas, kuna seal oli läheduses kiosk, kust sai osta muuhulgas ka friikaid.

Leida igavene noorus

Et jääda igavesti nooreks, tuleb täiskuu ajal korjata seitse erinevat haruldast lille, keeta need allikaveega keskööl tõmmiseks, jahutada ning juues visualiseerida noorust. Pärast joogi joomist tuleks kuuvalgel allikas kümmelda ning sealt välja astudes oledki taassündinud! Kui osutub vajalikuks, korrata rituaali igal teisel neljapäeval järgneva kuu jooksul.

Liivakivi

Eesti aluspõhi. Devoni perioodist pärit liivakivi on ladustunud 416–359 miljonit aastat tagasi – see oli periood, kui mereelukad ronisid maismaale, sest ka seal oli süüa. Liivakivi kuulub purdkivimite hulka ning on enamasti kihiline, isegi põimkihiline. Kui liivakivi koosneb puhtast kvartsist, on selle värvus valge; kollakas ja punakaks muudab selle raudoksiid. Täna on Taevaskojas liivakivisse oma nime kraapimine rangelt keelatud (trahv kuni 1200 €). Kraabitud kohta võib hakata kasvama sammal ning tekkida erusioon, lisaks – see vihastab jõevaime ja toob õnnetust!

Lindikesi soovipuu külge siduma

Juba iidsetest aegadest on Emaläte olnud looduslikuks pühapaigaks. Puu, mis selle kõrval kasvab, on tuntud soovipuuna. Selle külge seotakse lindikesi, kingituseks metsavaimudele. Lindid võiksid olla looduslikust materjalist ja seotud puu külge õrnalt – puud ei tohiks kahjustada ega sellele kuidagi stressi tekitada.

Linnainimene

Inimene, kes elab linnas ja kellelt loodetakse maapiirkonna turismindussektori õitsengusse panustamist. Taevaskotta sattus suurem hulk linnainimesi tänu raudteeühenduse loomisele 1931. aastal ja hiljem, nõuka-ajal, tänu organiseeritud bussiekskursioonidele, mis olid väga populaarsed. Sellest ajast pärinevad ka lood, mis kirjeldavad erinevaid liivakivisse nimede kraapimise seiku. Täna tuntakse turistist pigem puudust ning liivakivisse kraapimine on seadusega keelatud!

Logelev maastik

puhkab talvel

Lummutaja Lonny

Lonny teadis rohkem lugusid ja legende Taevaskojast kui keegi teine ning nii mõndagi imelugu oli ta oma silmaga näinud.

Maarja küla elanikud

Maarja küla (2001– ) on eriline koht looduskaunis kohas Ahja jõe kaldal, mis on aastaringseks koduks intellektipuudega noortele ja täiskasvanutele. Maarja küla elanikud on erakordselt loovad ning käsitööl ja loomingul on nende päevades oluline koht. Tihti jalutavad Maarja küla elanikud ka alla Ahja jõe äärde ning neid võib näha jõelaeva Lonny reisijatele lehvitamas. Vastulehvitamine teeb suurt rõõmu, nii et lehvitage aga julgelt!

Maipõrnikad

Levinud Euroopa, sh Eestis; ilmuvad kõige enam juunist augustini. Maipõrnikad on öised olendid, keda tõmbavad ligi erinevad valgusallikad, nii et neid näeb tihti lambipirnide ümber kogunemas. Kuigi neid peetakse tihti nuhtluseks, on nad inimestele ohutud ning oluliseks osaks ökosüsteemist.

Miljoni-dollari-vaate imetlemine

Eriline koht Taevaskojas lookleval matkarajal, kust näeb üheaegselt nelja liivakivipaljandit Ahja jõe ääres.

Mina

puhkan täna

Minu sõber

Minu sõbrad on ka sinu sõbrad!

Minuga

puhkus maailma lõpus

Mõsumägi

Mõsumägi või Kakumägi on koht Ahja jõe kallastel, mis on saanud oma nime pesunaiste järgi – 19. sajandil käisid Valgesoo küla naised just siin oma pesu pesemas ja juttu ajamas. Pesupesemine oli toona mh ka oluline sotsiaalne rituaal, siis sai vahetada viimaseid uudiseid ja viia end kurssi kuulujuttudega.

Mõtiskleda projekti üle

Gabrieli lemmik-stseen filmist “Viimne reliikvia” (mis konkureeris tugevalt romantilise suuldus-steeniga imeilusaga Agnesega), oli see, kus Taevaskojas filmiti üles tormiline tagaajamine hobuste ja vankriga.

Mujal

olen praegu teises kohas, tulen homme tagasi

Nägu allikaveega pesema

Usutakse, et kui pesta oma nägu 40 korda Emalätte allikaveega, muutud seitse aastat nooremaks!

Nahkhiir

Eestis on seni leitud 14 liiki nahkhiiri: põhja-nahkhiir, pargi-nahkhiir, kääbus-nahkhiir, pügmee-nahkhiir, suurvidevlane, väikevidevlane, pruun-suurkõrv, hõbe-nahkhiir, Nattereri lendlane, habelendlane, tõmmulendlane, veelendlane, tiigilendlane ja euroopa laikõrv. Taevaskojast on nüüdseks tuvastatud juba 10 liiki nahkhiiri!

Naised

Naised mängivad olulist rolli mitmetes lugudes ja legendides, mis Taevaskojaga seotud, nad on nii nõiad, kaunid neitsid, jutukad perenaised kui kunstnikud. Pärastsõja-järgsel perioodil, kui siia hüdroelektrijaama rajati, võtsid just naised talvel karmides tingimustes metsa maha, et jõge paisutada.

Neitsi

Taevaskoja koobastes elab üks oma kauneid juukseid kammiv neitsi ja üks kangastelgedel kuduv neitsi. Kammivad ja koovad nad juba väga pikalt.

Nõiamoor

Tuntud ka kui Nõid, Lummutaja, Posija, Arbuja, Suri, Sobija, Tark, Kujumuutja jne. Tegemist on üleloomulike võimetega isikuga. Eesti rahvapärimuses on nõia sooline jaotumine üsna tasavägine. Maagilist kahju tegeva nõia kõrval on esil ka tark ehk selgeltnägemis- ja ravitsejavõimetega nõid. Nõiaprotsesside kõrgajal, 16.-17. sajandil hukati Eestis erinevatel andmetel kokku 67 inimest. Kahjuks pole nõiajaht maailmast tänapäevalgi kusagile kadunud.

Nunnu tulnukas

Väljamõeldud Maa-väline olend, üleni šokolaadist, tuntud oma pehme loomuse poolest. Kujutatakse inimeste suhtes sõbraliku ja uudishimulikuna.

Orav Situ

Elas tükk aega Salamaa kämpingus, kus ta lahutas külastajate meelt, aitas neid kantseldada ja sittus igale poole. Nüüd on Situ kolinud õnnelikult tagasi metsikusse loodusesse.

Otteni veski

Otteni veski sild on tuntud filmist “Viimne reliikvia” (1969) – siin takistas üks tegelastest, Siim, tagaajajaid. Situatsioon kulmineerus dramaatilise kaadriga, kus hobused vette kukkusid. Veski ja veski silla ehitas 1916. aastal Jaan Otten.

Paadisild

Jõelaeva Lonny täpne asukoht on: Kiidjärve küla, Saesaare sadam, Põlva vald, Põlva maakond, Eesti, Euroopa Liit, planet Maa.

Pääsukesed

Taevaskoja liivakivipaljandid Ahja jõe ääres on koduks ka lugematutele pääsukestele, kes on ehitanud endale sinna mugavad pesad. Nende pesad asuvad ainult päikselistes kohtades ning kuna neid on siin nii tihedalt, meenutab liivakivipaljand juba magalarajooni.

Päike

Päike mängib mh ka folklooris väga olulist rolli, sümboliseerides soojust ja valgust, elu ja elus olemist. Päikest kujutatakse tihti võimsa taevakehana, millel on üleloomulikud võimed. See on energia, vitaalsuse ja kasvamise allikas, oluline nii loodusele kui inimestele.

Päikesepaneelid

Jõelaev Lonny on varustatud päikesepaneelidega, mis võimaldavad sellel üle vee libiseda täielikus vaikuses, mootorimüraga kogemust rikkumata.

Pesu pesemine

Vanal ajal pesti pesu näiteks ka nõnda, et pandi see jõe ääres suuremale kivile ning kiire jõevool kloppis seda siis vastu kivi – justkui looduslik pesumasin.

Pimedasse koopasse vaatama

Taevaskoja koopad on koduks vaim-olenditele ning neid ei tohiks seal segada. Koobastesse võib ainult natukene sisse piiluda, kuid sisse minna ei ole lubatud. Kui sellest keelust üle astuda, võib inimest tabada kuulmise, nägemise või isegi meele kaotus!

Põhjus pidutsemiseks

Oluline on tähistada nii suuri kui väikeseid võite! Võimalus regulaarselt lõbutseda, meelt lahutada ja lõõgastuda aitab vähendada stressi, pingeid ja ärevust, millel on negatiivne mõju mitte ainult inimese tundemaailmale, vaid kogu tervisele.

Puruvana

On kas väga vana inimene või ese või siis hoopis tõmmupruun ehmestiivalise putuka vastne. Ehmes tähendab udusulge või seda meenutavat õrnkerget udemekest. Kuigi puruvana nimi lubaks justkui eeldada, et tegemist on pikalt elava putukaga, siis elutsükkel parasvöötmes kestab vaid ühe aasta. Peale jõgede ja järvede võib ehmestiivalise vastseid kohata ka allikates, laugastes, tiikides, lompides ja kraavides. Reostunud vett puruvana väldib, seega mida mitmekesisem on nende fauna, seda puhtam on vesi. Osad puruvanad, keda kutsutakse ka “ökosüsteemi insenerideks”, kujundavad oma elutegevuse käigus keskkonda teistele liikidele sobivaks. n Paljud puruvanad ehitavad endale pelgupaigaks kaasaskantavaid kodasid. Milline üks koda on, sõltub juba liigist ja tema eelistatud ehitusmaterjalist. On ka selliseid puruvanasid, kes elutsevad võrgupüünistes, mudaosakestest käikudes või vabalt taimestikul ja “maja” valmib neil alles vastsestaadiumi viimases järgus või nukkumise eel.

Puu

Eestis kasvab 51 erinevat puuliiki. Puud suhtlevad omavahel lõhnu kasutades. Kui miski (näiteks putukad) puid ründavad, edastatakse “valu” signaal lehtedesse, kuhu saadetakse aineid, mis ründajatele ei meeldi. Signaali edastamiseks kulub puul umbes tund. Sarnaselt kasutatakse signaale ka kellegi meeldiva ja kasuliku ligimeelitamiseks. Vastumürk ei ole alati sama, vaid on “valmistatud” konkreetset olukorda silmaspidades. Lisaks lõhnale kasutavad puud suhtlemiseks ka seeneniidistikku, mille eeliseks on ilmast mitte sõltumine. Kui puud on kehvas seisus, siis on ka nende kaitse ja kommunikeerumis-oskused nõrgenenud.

Puude raiumine

Osa siinsest metsast tuli maha võtta kui 1952. aastal hüdroelektrijaama rajati. Ahja jõgi paisutati ning tekkis Saesaare paisjärv. Töödega oli kiire, puud langetati talvel paksu lumega ning naised, kes töömeeste puudusel seda tegema pidid, võtsid puud maha lumepiiri kõrguselt. Seetõttu on järve põhjas praeguseni inimese vöö kõrgused kännud.

Raske koorma kandmine

Kui palju üks inimene jaksab kanda, sõltub tema füüsilistest vormist, aga üldiselt öeldakse, et keskmiselt jaksab inimene ilma mingi probleemita kanda koormat, mis on 20% tema kehakaalust. “Raske koorem” ei pruugi muidugi ainult füüsiline olla.

Rihma-Jakob

Kiidjärvel elanud talupoeg Jakob. „Rihma“ hüüdnimi tuleb sellest, et kubjas vanasti pärisorje rihmaga peksis, nii ka Jakobit.

Riia

Läti pealinn ning suurima elanikearvuga linn Baltimaades. Seal elab vähemalt 609 489 inimest, kolmandik Läti elanikkonnast.

Rikkaks saamine

Kuigi Eesti rahvapärimus armastab rõhutada rikkaks saamise juures rasket tööd ja sihikindlust, on ka palju lugusid, kus rikkaks saamise juures mängib olulist rolli võlukunst või rituaalid. Taevaskoda on hea koht, kus oma õnn proovile panna!

Ristipuu

Ristipuud on oluline osa vanadest matmiskommetest Lõuna-Eestis ning näiteks ka Vizdemes, Lätis. Ristipuuks valiti tavaliselt võimas okaspuu, mänd või kuusk. Tüvesse lõigati rist ning sellest sai elavate ja surnute maailma eraldaja. Usuti, et kadunute hinged ristipuust edasi ei tule, ilma ristipuuta võisid nad aga tulla kummitama ning isegi elavaid kaasa viima.

Rootslane

Taevaskoda on täis legende peidetud varandusest. Üks nendest räägib sellest, kuidas rikkad rootslased üritasid oma laevaga randuda Ahja jõe kaldal, kuid laev purunes ning kogu kuld, mis neil kaasas oli, pudenes jõkke. Seal olla see tänapäevalgi.

Salakuulaja kivi

Selle kiviga on seotud mitmeid legende. Üks nendest räägib, et vaenlase salakuulaja, kes saadeti nõupidamist pealt kuulama, peitis end just selle suure kivi taha, kuid tabati ning karistuseks lasti maha noolega, mis muutis ta kiviks.

Salamaa

Majutusasutus Taevaskojast 15 min jalutusteekonna kaugusel, eestvedajad on samad kui jõelaeval Lonny (Kalmer Tint ja Iia Timmi).

Seal

ei ole täna kedagi

Siin

ei ole praegu kedagi

Sina

puhka ka

Sinuga

Puhkaks kasvõi maailma lõpus

Snäkke nautima

Antud loos koosnes snäkk, mida nautima asuti, röstitud mandlitest, metspähklitest tumedas šokolaadis ning joogiveest.

Soikeolek

on paus elutsüklis

Suhtepundar

Suhe + pundar. “Suhe“ ei pea olema ainult inimeste või rühmade läbikäimises avalduv vastastikune kord. Suhe on ka kahe arvu jagatis või siis sõnadevaheline läbisaamine lauses, aga ka koostisainete õige kogus. “Pundar“ võib olla lisaks levinud korrapäratult kokkupõimunud tihedale kogumile ka laen läti keelest – “punduris“, murdes “pundurs“ tähendab pöialpoissi. Ja et veel segadust külvata, siis rahvapärimusest on teada ka Jõumees Pundar ehk Jõumees Jõnn.

Suletud

meid pole siin

Suur-Taevaskoda

Taevaskoda on koht, kus taevas kohtub maaga. Ilmselt iga eestlane siin vähemalt korra oma elus käinud, enamasti klassiekskursiooniga või perega matkamas. Suur-Taevaskoja 24 m kõrgune liikvakivipaljand Ahja jõe kaldal ei ole mitte ainult hullupööra ilus ning populaarne looduslik monument, aga ka mitmete lugude ja legendide asupaik, kogu kohal on maagiline aura.

Tarbida joovastavaid jooke

Gabrielil oli taskus väike lapik pudel, millel oli tema nimi. Liköör “Gabriel” on ürdinaps, milles võib leida õuna, musta pipra ja mündi noote. Võime ette kujutada, et kui see naps oleks olnud olemas juba filmi “Viimne reliikvia” (1969) tegemise ajal, oleks sellel olnud võttemeeskonna hulgas eriline staatus, sellest oleks kindlasti saanud nende ringkonnas hea nali. Tegelikult hakati likööri “Gabriel” tootma siiski filmist inspireeritult ning see on tootmises tänaseni.

Tarduni

on käsitiivaliste, näiteks nahkhiirte energeetilise bilansi tasakaalus.

Tema

puhkab esmaspäevani

Temaga

puhkaks kasvõi maailma lõpus

Tumedasilmne olend

Öeldakse, et nõidadel on tumepruunid või koguni mustad silmad; ka eri värvi silmad olla nõidade tunnuseks.

Tuul

Võimas gaaside liikumine Maa atmosfääris. Maapinna lähedal loetakse tuuleks õhu liikumist, mis liigub võrreldes Maa pöörlemise kiirusega vähemalt 0,6 m/s.

Tuul

puhub töömõtted peast

Tuulispask

Tuntud ka kui Ebajalg, Viru tädi, Tuulispää, Tuulepööris jne. Olevus, kelle peamiseks motiiviks on varanduse kokku tassimine. Eesti rahvausundis oli levinud kujutelm, et keeristuult tekitab inimese (nõia) kehast ajutiselt lahkunud hing. Sageli kasutatud võte Tuulispasa tõrjumiseks oli visata keerist mõne terariistaga, siis sai tolle hing haavatud. Tuulispasaks käies on oluline meeles pidada, et kui ajutiselt ilma hingeta keha leitakse ja ümber pööratakse, ei pääse hing enne sisse kui keha on endises olekus.

Uitama

sihitult päevläbi ringi

Vahemaa arvutamine lähima sillani

Infotahvel minu ees ütleb, et Taevaskojani on siit 1,4 km ning Kiidjärveni 4,3 km.

Vanapagan

Vanapaganat iseloomustab ennekõike lollus, Kuradit kurjus. Kurat tahab teha inimestele kurja, Vanapagan tahab teha seda, mida inimesedki teevad, aga tal jääb oskustest puudu (Jaan Kaplinski). ”Pagan” on vana-vene keelelaen, pärinedes ladina sõnast “paganus”, mis algselt tähendas külaelanikku, maameest.

Varastama

Rahvapärimuses seotud puuduse, ahnuse, kavaluse, aga ka lollusega. Tüssatakse, sest ollakse vaene, pannakse pihta, sest tuntakse puudust, tehakse lagedaks, sest ihaldatakse rohkem, lüüakse üle, sest süda ei anna rahu jne. “Ära puudu võõra putru, kui oma tangu hulgas pole“ (Eesti vanasõna).

Väsimus

“Väsinud kui väljapigistatud jõhvikas“ (Noa, Paslepa). Kui ennevanasti peeti väsimust halvaks märgiks ja vahel ka nõiduse tagajärjeks, siis täna on teada, et väsimuse vastu aitab kõige paremini uni. Kui sa oled väsinud, siis puhka!

Veeta õhtu Iglusaunas

“Aitäh @iglucraft. Armastan seda külma ilmaga väga”, ütles David Beckham Instagrami postituses aastal 2018 oma 52 miljonile jälgijale. Fotol oli kujutatud Beckhamit istumas oma Iglusauna ees (positus pälvis 842 817 like'i) ning ühe sellise võite leida ka palju lähemalt, Salamaa kämpingust.

Video hirmsatest veealustest olenditest

Ei ole selge, mis elukaga siin videos tegemist on, aga kala see küll ei ole.

Video šokeeritud kalast

Uppuv IPhone püüdis kaadrisse kala just siis, kui see oli koos teistega kogunemas pidusöögile, kus serveeriti turistide poolt vette pudistatud saiapuru.

Video üllatunud näost kauni maastiku taustal

IPhone, mis nüüd selles loos Ahja jõkke libises, oli ostetud ainult nädal aega tagasi ning selle endise omaniku järelhüüdeid oli kuulda ka vee alla.

Viimse reliikvia võttemeeskond

Kultusfilmi võttemeeskonna tuumiku moodustasid režissöör Grigori Kromanov, stsenarist Arvo Valton, operaator Jüri Garšnek, kunstnik Rein Raamat ning kostüümikunstnik Helve Hall. Loomulikult osales filmi valmimisel veel palju teisi inimesi, nende hulgas rohkem kui 20 näitlejat.